Mentorlus on professionaalse arengu oluline komponent nii varajastes kui hilisemates tööelu etappides. Hiljuti eriala omandanud tegevusterapeutide puhul võib mentorlus aidata juurutada erialast identiteeti ning edendada tööoskusi, mida ei ole tingimata õpingute ajal põhjalikult arendatud. Hilisemates etappides võib mentorlus tõsta töörahulolu, parendada enesekindlust ja pühendumust, toetada eesmärkide saavutamist ning suurendada tõenäosust töövaldkonna võrgustiku arendamiseks või tugevdamiseks nii lähedases kui ülemaailmses kogukonnas.
Mentorluse tähtsust on tunnustatud tervishoius töötavate spetsialistide seas laiemalt ning selle väärtust tõstavad esile näiteks Ameerika Ühendriikide, Austraalia ja Suurbritannia tegevusterapeutide kogukonnad (eriti viimase 10 aasta jooksul). Aina enam teaduskirjadust ja eriala liite rahvusvaheliselt toetab mentorluse pakkumist tegevusterapeutidele ning näeb mentorlust vajaliku osana professionaalsest arengust. Eestis ei ole tegevusterapeutide mentorlus levinud, kuid vajadus selle järgi on siiski nähtav ja kuuldav.
Mis on mentorluse põhimõtted ja võimalused?
Mentorlus ei ole nõustamine, coaching ega (kliiniline) supervisioon, kuigi nende meetodite vahel on ühiseid jooni. Mentor ei vastuta mentee kliinilise arengu ega igapäevaste tööülesannete teostuse eest. Mentori ja mentee vaheline suhe on mitteautoriteetne, pakkumaks suunamist, toetust ja julgustust. Mentori roll on ennekõike motiveerida terapeuti mõistma, kaardistama ja töötama oma eesmärkide suunas. Mentorlus on võimalus kokku puutuda uute mõtteviisidega, arendada oma tugevaid külgi ja kompenseerida oma nõrkusi ning tõsta teadlikkust olemasolevatest ressurssidest.
Mentee rollis olevad terapeudid kirjeldavad enesekindluse tugevnemist ning oskuste või teadmiste puudujääkide vähenemist. Nad on võimelised proovima uusi või keerulisi tegevusi. Nad on eneseteadlikumad ja võimekamad peegeldama. Nad on otsusekindlamad ja ennast kehtestavamad. Nad õpivad aktiivselt oma vigadest, selmet neid negatiivselt internaliseerida. Samuti võib mentorluse tagajärjel mentee kogeda erialaselt suuremat nähtavust ja tunnustust.
Mentor täidab oma rolli ennekõike läbi aktiivse kuulamise ning mentorluse meetodile omase oskusliku küsitlemise. Mentori küsimused esitavad konstruktiivseid väljakutseid mentee arusaamadele oma praeguste ning tuleviku ideede ja tegemiste kohta. Mentor võib huvi tunda väärtuste, huvide ja võimaluste kohta; kindlasti mitte ainult takistuste teemadel. Mentorluse kestel võib arutada, kuidas karjääriredelil edasi liikuda (näiteks kas võtta juhtivamaid positsioone või vahetada spetsiifilist valdkonda), kuidas tulla toime keeruliste situatsioonidega (näiteks protsessid või inimdünaamika), kuidas saada oma meeskonnaliikmetest parim, kuidas arendada äriplaane ja/või kuidas arendada tehnikaid tasakaalustamaks töö- ja eraelu.
Mentor ei pea olema mentee spetsialiseerumise osas ekspert; nad ei pea omama töökogemust samas tervishoiu-/sotsiaal-/haridusvaldkonnas. Mentorid ja menteed, kes töötavad väga erinevates valdkondades, võivad kogeda samasuguseid väljakutseid, mille puhul võivad toimida samasuguseid lahendused.
Mina kui mentor
Olen vastu võetud Elizabeth Casson Trust (ECT)-i mentorite programmi ning olen mentor Suurbritannia tegevusterapeutidele. Lähitulevikus on plaanis kandideerida Sensory Integration Education/SIE (Suurbritannia) kliiniliste mentorite sekka, kus keskenduksin täiskasvanutega töötavatele tegevusterapeutidele ja logopeedidele. Otsus hakata Eestis mentorlust pakkuma on arenenud viimase paari aasta kogemustest õppejõu ja kliinilise spetsialistina.
Nii ECT kui SIE valivad mentoreid kriitiliselt ning tagavad mentorluse turvalisuse ja kõrge kvaliteedi läbi hariduslike meetodite ja otseste kokkusaamiste. Eelnevalt olen kogunud mentorlust toetavaid teadmisi ja oskusi töötades kliinilise superviisorina tegevusterapeutide, tegevusteraapia assistentide ja tudengitega (alates 2013 aastast). Mul on väljaõpe Map and Talk tehnikas, mis põhineb kognitiiv-analüütilise teraapia raamistikul ning julgustab süvitsi peegeldama isikliku ja erialase rolli tasanditel. Lisaks olen varasemalt riiklikus sektoris läbi viinud kovisioone meeskondades ja koostööpartnerite vahel. Hiljuti olen alustanud narratiivteraapia väljaõppega, mis julgustab kogemusi teisiti mõtestama ja leidma alternatiivseid lahendusi.
Kuidas mentorlus praktikas töötab?
Mentorluses saab kasutada erinevaid mudeleid ning tehnikaid, mis valitakse vastavalt mentee vajadustele. Mina pakun 1-1 mentorlust veebis tööpäeviti ning üks seanss kestab 60 minutit (pikendatav kokkuleppel). Kohtumiste kellaaeg ja sagedus on menteega kokkuleppelised; tavapäraselt kohtutakse esialgu sagedamini. Soovi korral on võimalik luua mentorlusleping, kus on kirjas kokkulepped mentori ja mentee vahel, k.a. konfidentsiaalsus jm. Ühe mentorluse seanssi hind on 60 eurot. Sama hinnaga on sensoorse integratsiooni kliinilise mentorluse teenus. Huvi korral palun ühendust võtta info@sensoornetasakaal.ee
© Sensoorne Tasakaal OÜ
Postitust on lubatud jagada muutmata kujul, viidates sensoornetasakaal.ee veebilehele ning koos autori nimega (Heldi McCaskill).
Fotod: Kretel Kuusk
