Sensoorsest eristamisest

Kas sina leiad sellelt poeletilt üles sidrunid?

Kui jah, siis on arvatavasti visuaalse eristamisega korras.

Mis on sensoorne eristamine?

Kui sensoorne eristamine toimib mõjusalt, siis saab inimene aru erinevate stiimulite detailidest ning ei pööra tähelepanu ebaolulisele.

Ilma sensoorse eristamiseta oleks meil keeruline:

  • tõlgendada vestluskaaslase sõnade tähendust ja eirata taustal mängivat muusikat (auditoorne süsteem);
  • tabada ära, mis suunas oleme kukkumas, sest siis saame näiteks käega millestki kinni haarata ja maha langemist takistada (vestibulaarne süsteem);
  • hinnata, kui kõvasti kallistada pereliiget, et me talle sellega füüsiliselt haiget ei teeks (propriotseptsioon);
  • leida tekstist ülesannet lahendades teatud märksõnu (visuaalne süsteem);
  • aru saada, et miski lõhnab valesti just seetõttu, et see on kõrbemas (olfaktoorne süsteem);
  • kokkades vahet teha kergelt soolatud ja ülesoolatud toidul (gustatoorne süsteem);
  • märgata, kunas meil on kõht tühi (interotseptsioon);
  • mõista, et katsume kotipõhjas mobiiltelefoni ja mitte märkmikku (taktiilne süsteem).

 

Mida tähendab sensoorse eristamise erinevus?

Sensoorse eristamise erinevus tähendab, et inimesel on raske tõlgendada sensoorset stiimulit.

See erinevuse tüüp võib esineda ükskõik millises sensoorses süsteemis ja mis kombinatsioonis ning seda on keeruline tuvastada. Kuna inimese reaktsioon ehk käitumine võib olla sama, siis tuleb lähemalt selgitada, kas tal on raske eristada mingeid stiimuleid teistest või kogeb ta hoopis mingit stiimulit liiga nõrgalt või tugevalt. Näiteks kui inimesel on raske meelde jätta ülemuse jutusisu samal ajal printimistöid tehes, siis see võib olla seetõttu, et

a) tal on raske eristada sõnu masinalärmist, sest need oleks justkui sama tähtsad

b) masinaheli tekitab ülevastuvõtlikkust, mis koormab tähelepanuvõimet

Tuleb rõhutada, et paljude inimeste kogemused ei kattu vaid ühe sensoorse erinevuse tüübi või alatüübiga. Näiteks võib esineda nii sensoorset ülevastuvõtlikkust kui ka sensoorse eristamise erinevusi, pealegi erinevalt mitmes sensoorses süsteemis.

Mida tähele panna ehk märgid, mis võivad viidata sensoorse eristamise erinevustele

Väikelapsed

  • Ei leia mänguasja, mis on kirju vaiba peal või teiste mänguasjade seas
  • Ei tunne ära erinevate inimeste hääli või kust need tulevad
  • Ei saa aru suulistest juhistest
  • Vildikad, kriidid jms lähevad katki, sest laps kasutab liiga palju jõudu nendega joonistades
  • Raskus kasutada kätega pisemaid esemeid
  • Viskab palli nõrgalt
  • Ajab tasse ja kausse lihtsasti ümber

Kooliealised lapsed

  • Raskus mõista, kuidas asjad on erinevad või sarnased (värv, kuju, suurus)
  • Ei leia kotist asju ilma sinna sisse vaatamata
  • Vajutab arvuti klaviatuurinuppe liiga tugevasti
  • Mängib eakaaslastega liiga rohmakalt
  • Kaotab teksti lugedes või kopeerides järje
  • Ajab sassi sõnu, mis kõlavad sarnaselt
  • Trepist üles minnes trambib jalgu
  • Raskus kontrollida lauldes hingamist

Täiskasvanud

  • Ei leia riiulitelt asju üles
  • Raskus süüa söögiriistadega
  • Ei suuda mõista infot, mis on esitletud visuaalselt (nt diagramid, kaardid)
  • Avab ukse nii hoogsalt, et see põrkub seinaga või teiste inimestega
  • Autoga sõites ei arvesta õigesti, kui palju keerata rooli manöövrit tehes
  • Raskus kinnitada nööpe, kui ei vaata peeglist
  • Lähedased ütlevad, et kallistus on liiga tugev

Kuidas sensoorset eristamist toetada?

Sensoorset eristamist saab hästi toetada läbi tegevuste, kus tuleb tähelepanu pöörata stiimuli omadustele.

  • kategooria mängud (nt leia kõik asjad ruumis, mis on ringikujulised) – visuaalne
  • rääkige keha tunnetest rõõmu, hirmu jt emotsioonide tundmise ajal (kus need tunded on, mida need meenutavad, nt käed surisevad nagu elekter) – interotseptsioon
  • sama-erinev mängud (nt kordamööda lapsevanem ja laps ütlevad ühe sõna ja teine ütleb, kas sõna on samasugune või teistsugune) – auditoorne
  • keha positsioonide või liigutuste kopeerimine (saab ka mängulisemalt nt läbi tantsu, visuaalsete kaartide või logopeediliste harjutuste) – propriotseptsioon
  • nuusutamise ja maitsmise mängud, kus peab arvama ja kirjeldama (nt lõhnarulett ühesugustes purkides olevate erinevate lõhnadega, maitserulett silmad kinni) – olfaktoorne ja gustatoorne
  • tekstuurimängud (nt leia ruumist kõik asjad, mis on karvased) – taktiilne
  • tasakaalureaktsiooni testimine (nt istuda võimlemispalli peale, üks inimene liigutab keha ja teine peab ütlema, kas keha liigub ette, taha,  kas liikumine on roteeruv, küljelt, küljele jne) – vestibulaarne

Kuigi võib tunduda, et mõned neist näidetest on mõeldud pigem lastele, siis tegelikult annab neid kohandada täiskasvanutele (nt keerukustaseme poolest arvestades kõnelist, kognitiivset, füüsilist arengut jm). Täiskasvanud saavad neid tegevusi teha ka seltskonnamängudena. Samuti saab eristamise harjutusi teha isegi siis, kui laps räägib (veel) vähe. Olulisem on, et laps saaks juhistest aru; juhiseid on võimalik anda nii verbaalselt kui ette näidates.

© Sensoorne Tasakaal OÜ

Postitust on lubatud jagada muutmata kujul, viidates sensoornetasakaal.ee veebilehele ning koos autori nimega (Heldi McCaskill).  

Foto: gemmaUnsplash