Sensoorne dieet

Kuigi sõna “dieet” seostub enamikule ennekõike toiduga, siis teatud keeltes kasutatakse seda kirjeldamaks millegi korduvat kogemist. Termin on pärit tegevusterapeudilt Patricia Wilbargerilt. Sensoorne dieet ei ole strateegia ainult lastele või noortele, vaid seda võivad rakendada ka tööealised ja vanemad. Sensoorse dieedi peamised eesmärgid on: Pärast inimese sensoorse integratsiooni ja töötluse ning toimetuleku laiemalt hindamist, saab sensoorse dieedi koostada väljaõppega (enamasti tegevus-) terapeut. See koosneb individuaalsest tegevuste plaanist ehk dieet on iga inimese jaoks vähemalt mingil määral erinev. Näiteks inimestel, kelle …

Loengud ja seminarid

Kõik loengud ja seminarid on ette kantavad eesti või inglise keeles kohapeal või veebis või hübriidis. Sisu on võimalik teatud määral kohandada vastavalt teenuse tellija soovidele. Hind kokkuleppel ja tasutav arvega. Huvi korral kirjutada info@sensoornetasakaal.ee All talks and seminars can be presented in Estonian or English live or via chosen online platform or hybrid. According to the clients’ wishes, it is possible to adapt the content to a reasonable degree. Price according to agreement and paid via invoice. Short descriptions …

Sensoorse integratsiooni hindamine

Nii nagu sensoorne integratsioon (SI) ja töötlus, on ka selle hindamine krooniliselt ülelihtsustatud. Osaliselt on põhjuseks madal teadlikkus teooriast ja praktikast, osaliselt väljaõppega spetsialistide vähene kättesaadavus Eestis ning eestikeelsete hindamisvahendite puudus. Tulemusena aga järeldatakse nii laste, noorte kui täiskasvanute puhul, et tegemist on peaaegu alati “ülitundlikkusega” (https://sensoornetasakaal.ee/sensoornemodulatsioon/). Misiganes terapeutiline sekkumine järgneb ei pruugi seetõttu olla optimaalselt mõjus ning võib inimest hoopiski kahjustada. Kuidas sensoorseid süsteeme ja nende koostoimimist peaks hindama? Hindamine ei saa alata enne, kui on kindlaks tehtud hindamise …

Düspraksia ja posturaalne kontroll

Düs- mis asi? Düspraksia (nagu düsleksia, düskalkulaalia ja düsgraafia) kuulub neuromitmekesisuse alla. Küll aga on düspraksia üks sensoorse integratsiooni ja töötluse erinevuste alatüüpe, mis on vähe tuntud ning kehvasti mõistetud. Düspraksia ei ole põhjustatud ajukahjustuse vms tõttu ning võib esineda lisaks teistele sensoorse töötluse ja integratsiooni keerukustele. Düspraksial on veel täpsemaid alatüüpe, nt somatodüspraksia, visuodüspraksia. Düspraksia on samuti tuntud kui arenguline koordinatsiooni häire, aga täpsete erinevuste osas ei ole kokkuleppele jõutud. Düspraksia puhul on inimesel raskusi (mitte-harjumuslike) liigutuste/liikumisega. Nimelt enne …

Mentorlus

Mentorlus on professionaalse arengu oluline komponent nii varajastes kui hilisemates tööelu etappides. Hiljuti eriala omandanud tegevusterapeutide puhul võib mentorlus aidata juurutada erialast identiteeti ning edendada tööoskusi, mida ei ole tingimata õpingute ajal põhjalikult arendatud. Hilisemates etappides võib mentorlus tõsta töörahulolu, parendada enesekindlust ja pühendumust, toetada eesmärkide saavutamist ning suurendada tõenäosust töövaldkonna võrgustiku arendamiseks või tugevdamiseks nii lähedases kui ülemaailmses kogukonnas. Mentorluse tähtsust on tunnustatud tervishoius töötavate spetsialistide seas laiemalt ning selle väärtust tõstavad esile näiteks Ameerika Ühendriikide, Austraalia ja Suurbritannia …

Sensoorse modulatsiooni erinevused – tuntud ka kui sensoorne tundlikkus

Esiteks, miks soovitan ülitundlikkuse asemel kasutada sõna üle-vastuvõtlikkus? Nimelt sõna “ülitundlikkus” kasutatakse samuti seoses ülitundlikku inimese teooriaga (highly sensitive person/HSP). HSP puhul võib küll esineda sensoorselt ebameeldivaid kogemusi, nt ei talu eredaid tulesid, jämedakoelisi tekstiile, tugevaid lõhnu, aga tegelikult ei ole tegemist sensoorse integratsiooni/töötluse eripärade jms. HSP puhul on tegemist hoopis isiksusjoonega. Rohkem selle kohta (inglise keeles) siit: https://hsperson.com/ Samuti kiputakse sensoorse “ülitundlikkuse” mõistega ülelihtsustama, s.t. tegelikult võib tegu olla hoopis sensoorse eristamise teemaga.  Mõneti on see ka mõistetav, sest nii sensoorse eristamise …

Meie 8 meelt ehk sensoorset süsteemi

Enamus inimesi arvab, et neil on 5 või 6 meelt, taju ehk sensoorset süsteemi. Tegelikult on meil neid lausa 8! On oluline mõista, kuidas need süsteemid toimivad; mitte ainult välistamaks, et miski ei vaja tervishoiupoolset sekkumist, aga juba enda või oma lähedase sensoorse tervise eest hoolitsemiseks.   Visuaalne süsteem ehk nägemine Kui selge on meie nägemine, kui terav on selle fookus? Kas näeme maailma kahedimensioonilisena või kolmedimensioonilisena, kuidas hindame visuaalset sügavust? Mis on värvi heledus, toon, varjund, kontrast? Kas eristame …

Mis on sensoorne integratsioon?

Sensoorse integratsiooni mõjus toimimine on vajalik, et just sedasi võimlemispallil käte peal kõndida! Termin “sensoorne integratsioon” on pärit 1960-70 aastatest, mil tegevusterapeut ja psühholoog Dr Anna Jean Ayres sensoorset integratsiooni (SI) kui neuroloogilist protsessi uuris, defineeris ning teiste teadlaste ja terapeutidega edasi arendama hakkas. SI viitab sensoorse sisendi (ehk stiimuli) töötlemisele, integreerimisele ja organiseerimisele ehk sellele, kuidas me kogeme, tõlgendame ja reageerime sensoorsetele kogemustele. Oma kehast ja keskkonnast saame sensoorset sisendit läbi kaheksa sensoorse süsteemi: visuaalne ehk nägemine auditoorne ehk …

Jee lumi! Eee lumi?

Maha on tulnud talvehooaja esimene lumi ja ega see tali tõesti tulemata jää. Paljude jaoks tähendab lumi mängulist aega õues: lumememmede tegemine, lumesõja mängimine, kelgutamine, uisutamine, suusatamine ja lumelauatamine. Talv tähendab uusi maitseid (piparkoogid), lõhnu (glögi), temperatuure (-20), valgust (pimedus ja eredus), tekstuure (lörts), helisid (korduvad jõulumeloodiad), tasakaalu hoidmist ning keha liikumise tajumist (jää). Talv toob kaasa teistsuguseid sensoorseid väljakutseid, aga samuti mitmeid võimalusi sensoorsele tervisele midagi head pakkuda. Kuidas talve nautimisega võimalikult täppi panna, s.t. arvestades sensoorseid eripärasid? Õuetegevused talvisel …