Sensoorse integratsiooni (SI) teraapia (Ayres Sensory Integration®) puhul tuleb täita ettenähtud kriteeriumid. Muidu ei saa toetuda selle teraapia tõenduspõhisusele ning väita, et pakutud teraapia mõjub sensoorse integratsiooni erinevuste puhul. Uuringud, mis toetavad SI teraapia kasutust on siiani enim keskendunud autistidele ja aina rohkem neile, kellel on diagnoositud aktiivsus-tähelepanuhäire (ATH).
Mis viitab sellele, et terapeut pakub SI teraapiat?
Terapeudi nõuded
- Terapeudil on erialaõppele (tavaliselt tegevusteraapia või logopeedia) järgnenud SI väljaõpe (mitte baaskoolitus vms).
- Terapeut osaleb regulaarselt kliinilises supervisioonis.
- Terapeut suhtleb pidevalt ka osaleja lähedastega, näiteks lapse vanematega ning kooli või lasteaia personaliga.
Teraapiale eelneva hindamise nõuded
- Tehtud on meditsiinilise, haridusliku ja terapeutilise tausta ülevaade.
- Intervjuu käigus on kogutud (otseselt või lähedaselt) informatsiooni sensoorsete süsteemide toimimise kohta ja kuidas see mõjutab inimest igapäevases elus.
- Läbi on viidud kliinilised vaatlused ja kasutatud on standardiseeritud mõõdikut (tavaliselt mahukas küsimustik nagu Sensory Processing Measure või Sensory History).
- Püstitatud on esmane hüpotees, kas inimesel esineb sensoorse integratsiooni erinevusi ja mis need täpsemalt on. Seega kui inimesele pole näidustatud SI teraapia, siis seda ilmselgelt ei peaks pakkuma.
- Kokku on lepitud teraapia eesmärgid.
Teraapia ruumi nõuded
- (Füüsiline) teraapia keskkond on turvaline ja seal on piisavalt ruumi rohkeks liikumiseks.
- Ruumi on tehtud nö rahunurk, mis on muust eemaldatud. Selleks võib näiteks olla kookon või pimendatud telk.
- Ruumis peab olema teatud valik vahendeid, näiteks võimlemispallid, kiigud (aga kindlasti vähemalt üks roteeruv vahend), põrkamis/hüppamisvahend (nagu batuut), ronimisvõimalusi, raskustega vahendid (nagu mitme kg pallid), tunnel, erineva tekstuuriga materjalid ja vibreerivad vahendid, visuaalsed sihtmärgid, materjalid seotud igapäevase eluga (pliiatsid, toiduriistad jm) ja pallimeri. Kuna ruumide asukohad on erinevad, siis nende vahendite osas on mingil määral paindlikkust.
Teraapia nõuded
- Osalejale pakutakse võimalusi, mis pakuvad sensoorset sisendit puute-, süvatundlikkusele ning tasakaalumeelele. See tähendab teraapiaseanssis palju puudutamist, lükkamist, tõmbamist, survet kehale, hüppamist, tasakaalu hoidmist jm.
- Väljakutset saavad posturaalne, okulaarne, oraalne ja bilateraalne-motoorne kontroll ning praksia ehk siis erinevad motoorsed võimekused.
- Sensoorsed tegevused peavad pakkuma sellisel tasemel väljakutset, et osaleja suudab kohaneda ning kogeda edu; tegevus ei tohi ka olla liialt lihtne.
- Osaleja sisemine motivatsiooni mängida või olla mänguline on alati toetatud. Näiteks saab terapeut teha lastega temaatilisi (rollimängud jm) seansse.
- Terapeut loob tegevuste võimalused koostöös osalejaga, s.t. tegevuste valikud ja järjekord ei ole ainult terapeudi poolt ettemääratud. See aga ei tähenda, et osaleja võtab juhtimise täielikult üle.
Üleval on toodud kokku lühendatud ülevaade. Täielik kriteeriumite nimekiri: https://doi.org/10.5014/ajot.2011.000745
Kuhu on võimalik SI teraapiasse minna?
Eestis on täna vaid kolm SI teraapia väljaõppe läbinud tegevusterapeuti, kes saavad SI teraapiat pakkuda: Grete Eiche (TegevusTe teraapiakeskus), Heldi McCaskill (Minu Kliinik) ja Talvi Toom (Identiteet ja Papaver). Hetkel on veel tegevusterapeute ja logopeede väljaõppes.
Kas sensoorne teraapia on siis kasutu?
Kindlasti mitte! Sensoorse integratsiooni teraapia üks väljakutseid on see, et teraapiaseanssid peavad toimuma sageli ja pika aja perioodi vältel. Samas sensoorne teraapia võib hästi mõjuda üldisele sensoorsele arengule ja heaolule. See ei pruugi mõjuta juurpõhjusi, mis sensoorseid raskusi ja nendest tingitud käitumisi põhjustavad. Sensoorset teraapiat pakutakse tüüpiliselt lastele ja noortele ning mitte ainult erivajaduste puhul. Nendes teraapiaseanssides mängitakse erinevate sensoorsete vahenditega nagu valguslambid, mitmed tekstuurid, peeglid, muusikariistad jne.
Kui inimesel esineb tõsiseid igapäevaelulisi raskusi seoses sensoorsete kogemustega, siis soovitan tungivalt lasta sensoorset integratsiooni hinnata. Nimelt on risk neid raskusi süvendada pakkudes valesid sensoorseid tegevusi mitte sobivatel meetoditel ja mahus.
Sensoorne eluviis
Sensoorselt terapeutilisi tegevusi saab muidugi igaüks ise teha. Näiteks võiks meisterdada mitte ainult väikeste lastega, vaid igas eas. Meisterdamiseks ei ole vaja paberit ja pliiatsit, alati leiab midagi. Samuti on vihmases, värvilises pargis jalutuskäik sensoorselt terapeutiline.
Meie maailm on täis sensoorseid kogemusi, neid tasub pigem tähele panna ja ära kasutada!
ps. Kui oled huvitatud SI teraapia väljaõppest
Euroopas saab sertifikaati teha kahe distantsõppe programmi kaudu.
a) Sensory Integration Education (SIE) https://www.sensoryintegrationeducation.com/
See on koostöös Sheffield Hallam ülikooliga Suurbritannias. SIE pakub kahte taset: Sensory Integration Practitioner (PGCert) ja Advanced Sensory Integration Practitioner (Postgraduate Diploma). Õppe on mahukas ja võtab 2-3 aastat. Kui tahta teadusesse akadeemiliselt panustada, siis saab mõned moodulid veel teha ning seeläbi teadusmagistri sensoorses integratsioonis.
b) Collaborative for Leadership in Ayres Sensory Integration® (CLASI) https://www.cl-asi.org/casi
CLASI on toetatud Ameerika tegevusterapeutide assotsiatsiooni poolt ja kursuse kogumaht on 180 tundi. Hetkel tehakse seda täies mahus virtuaalselt.
© Sensoorne Tasakaal OÜ
Postitust on lubatud jagada muutmata kujul, viidates sensoornetasakaal.ee veebilehele ning koos autori nimega (Heldi McCaskill).
Foto: Julietta Watson – Unsplash
