Düs- mis asi?
Düspraksia (nagu düsleksia, düskalkulaalia ja düsgraafia) kuulub neuromitmekesisuse alla. Küll aga on düspraksia üks sensoorse integratsiooni ja töötluse erinevuste alatüüpe, mis on vähe tuntud ning kehvasti mõistetud. Düspraksia ei ole põhjustatud ajukahjustuse vms tõttu ning võib esineda lisaks teistele sensoorse töötluse ja integratsiooni keerukustele. Düspraksial on veel täpsemaid alatüüpe, nt somatodüspraksia, visuodüspraksia. Düspraksia on samuti tuntud kui arenguline koordinatsiooni häire, aga täpsete erinevuste osas ei ole kokkuleppele jõutud.
Düspraksia puhul on inimesel raskusi (mitte-harjumuslike) liigutuste/liikumisega. Nimelt enne kui inimene liigub peab tal tekkima sellest liikumisest ajus idee (k.a. liigutuste jadast), siis plaan ning alles seejärel saab ta keha liikumise läbi viia (ning on võimeline seda vajadusel muutma). Kui see kõik ladusalt toimib (mis eeldab sensoorse töötluse ja integratsiooni toimimist), siis liigubki inimene koordineeritult ja mitte kohmakalt. Eriti olulised on düspraksia puhul propriotseptsioon, vestibulaarne, visuaalne ja taktiilne süsteem (rohkem nende kohta siit: https://sensoornetasakaal.ee/sensoorsed-susteemid/).
Nt laps paneb selga uue särgi
Idee: Laps mõtestab ajus vajaduse panna särk õiget pidi, kuidas alustada särgi selga panemist ja kuidas selga pandud särk välja näeb.
Plaan: Laps saab aru, kuidas ennast seada, kas käed või jalad lähevad varrukatest läbi, kas kinnitused (nööp, trukk vm) peavad olema kinni pandud enne või pärast särgi selga panekut.
Läbiviimine: Laps saab särgi selga pandud koordineeritult ning kui ta satub raskustesse, siis ta on võimeline probleemi lahendama (s.t. aru saama, mis läks valesti ja muutma oma tegutsemise samme selliselt, et tegevus tuleb paremini välja).
Düspraksia jooned ei pruugi selgelt avalduda kuni koolieani. Oluline on rõhutada, et düspraksia ei esine ainult lastel ja statistika järgi on see ca 6% inimestest. Nt Daniel Radcliffe (tuntud kui Harry Potter), Cara Delevingne (modell, näitleja) ning Florence Welch (laulja) on oma düspraksia kogemust avalikult arutanud.
Mis võib viidata düspraksiale?
- lisapingutus (füüsiline ja kognitiivne) on vajalik, et läbi viia liigutus/liikumine, mis teistel tuleb kiiresti ja sujuvalt välja, nt viskamine ning püüdmine
- motoorsete oskuste rakendamine uudsetes olukordades on keeruline, eriti kui keskkonnas on ka palju muud stimulatsiooni
- eelistatakse varasemalt korduvalt tehtud tegevusi ja tegevusviise, nt kuidas palli püüda
- raskused kääride jm tööriistade, lukkude, nööpide kasutusega (peenmotoorika)
- raskused kirjutamise, värvimise ja joonistamisega
- rutiinsed tegevused võivad olla siiski väljakutsuvad, nt auto juhtimine, toiduvalmistamine, hügieenitoimingud, söömine, riietumine, mängimine (nt kuidas mänguasju kasutada, kuidas klotse või puslet kokku panna)
- keeruline vaatamise järgi jäljendada liigutustejadasid, nt tantsusammud
- rohkem komistamist, koperdamist
- raskused organiseerimise, navigeerimise ja juhiste järgimisega
Kas posturaalsel kontrollil on midagi pistmist rühiga?
Samuti käib sensoorikal-põhinevate motoorsete raskuste alla posturaalse kontrolli erinevus. Posturaalsete keerukuste puhul on häiritud liikumismustrid, mis sõltuvad paljuski kehatüve stabiilsusest. Nendel inimestel on kehvem vastupidavus ja nad liiguvad/liigutavad ebaefektiivselt. Enamasti on mõjutatud taktiilne ja vestibulaarne süsteem ning propriotseptsioon.
Märgid, mis võivad viidata posturaalse kontrolli erinevusele
- liikumine on aeglasem, ettevaatlikum, nt vähem jooksmist, hüppamist
- ebaühtlasel pinnal, nt trepid, kruus, on liikumine keeruline ja rohkem tuleb keskenduda stabiilse positsiooni säilitamiseks
- eelistus istuvateks tegevusteks
- istumisel laiendatakse toepinda, nt istutakse nn w-asendis, ja istutakse kössis või toetatakse pead käega
- seistes nõjatutakse mööblile, seinale, teistele inimestele
- kehvem bilateraalne koordinatsioon ehk kahe kehapoole samaaegne kasutus
- kehvemad tasakaalu reaktsioonid, nt kui keegi müksab
- keha keskjoone ületamine on keerulisem, nt pannes üht jalga üle teise
- okulaar-motoorsed keerukused, nt liikuva eseme silmadega jälgimine
Posturaalse kontrolli erinevus ja düspraksia mõjutavad tihti inimese enesehinnangut ning -kindlust, mis võib viia tegevustes mitte osalemise ja seetõttu ka vähema sotsiaalse kaasatuseni. Seega on mõjutatud inimese füüsiline ja vaimne tervis; uuringud seostavad nt düspraksiat ärevusega.
Eestis tegelevad düspraksia ja posturaalse kontrolliga enamasti tegevusterapeudid ja füsioterapeudid. Just nendel juhtudel, kus inimesel on lisaks sensoorse modulatsiooni ja/või eristamise erinevustele raskusi ka motoorikaga, on enamasti näidustatud sensoorse integratsiooni teraapia (Ayres Sensory Integration®). Rohkem selle kohta: https://sensoornetasakaal.ee/sensoorse-integratsiooni-teraapia/
© Sensoorne Tasakaal OÜ
Postitust on lubatud jagada muutmata kujul, viidates sensoornetasakaal.ee veebilehele ning koos autori nimega (Heldi McCaskill).
Foto: Nick Fewings – Unsplash
