Jee lumi! Eee lumi?

Maha on tulnud talvehooaja esimene lumi ja ega see tali tõesti tulemata jää. Paljude jaoks tähendab lumi mängulist aega õues: lumememmede tegemine, lumesõja mängimine, kelgutamine, uisutamine, suusatamine ja lumelauatamine.

Talv tähendab uusi maitseid (piparkoogid), lõhnu (glögi), temperatuure (-20), valgust (pimedus ja eredus), tekstuure (lörts), helisid (korduvad jõulumeloodiad), tasakaalu hoidmist ning keha liikumise tajumist (jää). Talv toob kaasa teistsuguseid sensoorseid väljakutseid, aga samuti mitmeid võimalusi sensoorsele tervisele midagi head pakkuda.

Kuidas talve nautimisega võimalikult täppi panna, s.t. arvestades sensoorseid eripärasid?

Õuetegevused talvisel ajal

Igasugused sportlikud tegevused, nt kelgutamine ja suusatamine, annavad palju vestibulaarset (tasakaal) ja propriotseptsiooni (kehataju) stiimulit, mis on teatud sensoorset tüüpi inimestele väga nauditav. Samas ei pruugi teistele külm tuul ja sademed näol või kiire liikumine üldse sobida. Samuti võib sädelev lumi või jää olla visuaalselt liiga intensiivne. Rääkimata sellest, et tasakaalu, kehataju ja visuaalse eristamise keerukuste puhul on väga keeruline kõndida mitte ainult jääl, vaid isegi pehmel lumel.

Mis võib aidata?

  • Väiksemad sammud

Enamus kartlikkust jm selliseid emotsioone tekitavad olukorrad tunduvad hoomatavamad, kui need teha väiksemateks sammudeks ning need sammud ükshaaval läbi arutada ja siis alles ära teha. Nt “Kõige pealt istume kelgule, siis lükkame, siis nõjatume taha ja sõidame alla”.

  • Harjutamine siseruumides

Lastega saab enne õueminekut uisutada kodus sokkides ja mängida “lumesõda” pehmete mänguloomadega. See aitab harjuda uute tegevustega ning annab aimu, mida õues oodata. Seeläbi suureneb näiteks olukorra üle kontrolli tajumine, mis mõjub hästi ärevusele. Mängulise võistluselemendi lisamiseks saab õueriided võidu selga panna. Kui hästi läheb, siis suurimad võitjad on siinkohal muidugi lapsevanemad 🙂

  • Teistest eemal tehtavate tegevuste valik

Võõraste inimeste lähedus võtab tähelepanu ning muudab nii lapsed kui täiskasvanud (halvas mõttes) eneseteadlikkumaks. See ei mõju hästi, kui närvisüsteem püüab juba niigi hakkama saada uute või mingit aega mitteharjumuslike sensoorsete kogemustega. Miks mitte alustada hoopis lumeinglite tegemisest koduõues või jalutada vaiksematel tänavatel?

  • Aktiivsus (olenemata ilmast)

On neid, kelle jaoks tubane olek põhjustab sensoorsetes süsteemides vajakajääke ning toob esile probleemsed käitumised. Aktiivne saab muidugi olla toaski, nt lumeinglid muutuvad toas tähthüpeteks.

  • Abivahendid

Teatud intensiivsete sensoorsete kogemuste puhul saab intensiivsust vähendada. Päikseprillid ei ole ainult mõeldud suviseks ajaks!

Talveriietus 

Riidesse panek talvel võib olla päris tüütu. Sensoorse (eriti taktiilse) ülevastuvõtlikkuse või eristamise erinevuste puhul võib jopede, mütside, kinnaste ja sallide kandmine olla ülekoormav kogemus, mille tagajärg on jällegi intensiivne ebameeldiv emotsioon. Ei ole mõnus olla, kui kampsunid kratsivad, saapad on rasked ning  mantlid ei lase liigutada.

Mis võib aidata?

  • Riiete valik

Vältige riideid, mis on tehtud raskest või karedast materjalist. Valige riietusesemeid, mis on pehmed (nt fliis, puuvill), võimalikult õmblusevabad ja eemaldage sildid. Katsetage alternatiive, nt käesoojendajad kinnaste asemel, kõrvamuhvid mütsi asemel.

Kuiv nahk ja temperatuuri tunnetus

Olfaktoorse (haistmine) ja taktiilse (puute) ülevastuvõtlikkuse või eristamise puhul ei ole kuiv ning ärritunud nahk ainult valus, vaid nahal kasutavate kreemide lõhn või tunne võib olla talumatu. Samuti ei pruugi interotseptsiooni (sisetundlikkus) eristamise või alavastuvõtlikkuse puhul märgata katkist või lausa veritsevat nahka ega ülekuumenemist või külmetumist. On ka neid inimesi, kellele meeldib ekstreemsetes temperatuurides olek. See võib olla ohtlik, kui seda pikemalt ja väheseid riidekihte kandes teha.

Mis võib aidata?

  • Katsetamine nahatoodetega

Kasutage sobivamaid kreeme sageli, eriti pärast pesemist, et lõhnade ja tundega nahal harjuda. Kui kreemi konsistents on talumatu, siis tasub katsetada vahtude, kehavõide, geelide ja pihustatava õliga.

  • H20

Jooge päeval piisavalt vett ning ärge tarbige ülemääraselt kofeiini, soola, alkoholi jm, mis vett kehast välja viivad.

  • Kehatemperatuuri tunnetuse mitte usaldamine

See võib tunduda ekstreemne mõte, aga võib olla osadel inimestel vajalik. Nii et jälgige väljas oldud ajaperioodi pikkust ning kontrollige, kas kehatemperatuur on endiselt normipiires. Vajadusel saab riietuskihte juurde panna või ära võtta või siis teha õuesolekule hoopiski paus.

Mõnusat talve!

© Sensoorne Tasakaal OÜ

Postitust on lubatud jagada muutmata kujul, viidates sensoornetasakaal.ee veebilehele ning koos autori nimega (Heldi McCaskill). 

Fotod:

Fransiskus Filbert Mangundap  – Unsplash

Jelleke VanooteghemUnsplash