Kuigi sõna “dieet” seostub enamikule ennekõike toiduga, siis teatud keeltes kasutatakse seda kirjeldamaks millegi korduvat kogemist. Termin on pärit tegevusterapeudilt Patricia Wilbargerilt. Sensoorne dieet ei ole strateegia ainult lastele või noortele, vaid seda võivad rakendada ka tööealised ja vanemad.
Sensoorse dieedi peamised eesmärgid on:
- Pakkuda inimesele tema jaoks vajalikku tüüpi ja kogust sensoorseid stiimuleid ehk täita sensoorseid vajadusi.
- Vähendada või vältida sensoorset ülekoormust ning muid tagajärgi, mis tekivad sensoorsete erinevuste tõttu.
- Toetada inimese eneseregulatsiooni saavutamist ja säilitamist, s.h emotsioonide eristamine ja juhtimine, mis omakorda vähendab soovimatuid käitumismustreid.
- Toetada inimese kognitiivsete funktsioonide optimaalset toimimist, s.h tähelepanu, keskendumine, õppimine ja probleemide lahendamine.
- Toetada motoorset arengut, nt peenmotoorika.
- Toetada kaheksa sensoorse süsteemi arengut ja koostoimimist.
- Parandada taluvust tegevuste üleminekutes ja väljakutsuvates olukordades, nt enesehoolitsustegevused (juuste kammimine, küünte lõikamine, riietumine), produktiivsed tegevused (koolitunnid, koosolekud tööl) ja vaba aja tegevused (restorani külastus sõpradega, meisterdamine).
Pärast inimese sensoorse integratsiooni ja töötluse ning toimetuleku laiemalt hindamist, saab sensoorse dieedi koostada väljaõppega (enamasti tegevus-) terapeut. See koosneb individuaalsest tegevuste plaanist ehk dieet on iga inimese jaoks vähemalt mingil määral erinev. Näiteks inimestel, kelle närvisüsteem üleerutatud, on vaja planeerida rohkem maandavaid tegevusi. Inimestel, kellel on düspraksia jooned ja sensoorse eristamise erinevused, on teistsuguseid tegevusi, kui oleks sensoorse tundlikkuse/vastuvõtlikkuse puhul. Tegevuste sagedus, kestvus ja valik sõltub muidugi veel inimese teraapia eesmärkidest, arengulisest vanusest, huvidest, rahalistest ja keskkondlikest võimalustest jne. Erinevaid tegevusi demonstreeritakse ja harjutatakse teraapiaseanssil. Tegevuste plaan vaadatakse teatud ajaperiooditi üle, et seda vajadusel parendada.
Sensoorse dieedi tegevuste hulka võivad kuuluda:
- Kehale surve avaldamine patjade või võimlemispalliga
- Kätekõverdused, kükid, väljaasted
- Joogapoosid ja venitamine
- Pea alaspidi rippumine
- Mullide puhumine või hingamisharjutused
- “Mäkerdamine” toidu, kunstimaterjalide vms
- Kõvade krõmpsuvate toitude, nt porgand, pähklid, tarbimine
- Teatud tüüpi, tempoga muusika kuulamine
- Majapidamis- ja aiandustegevused, nt raskete esemete tõstmine või lükkamine, kaevamine, lehtede riisumine, puude lõhkumine.
Plaanis olevatesse tegevustesse võib (ja mõnikord tuleb) kaasata teisi inimesi (nt pereliikmeid, õpetajaid).
Sensoorse dieedi terapeutiliste abivahendite hulka võivad kuuluda:
- närimispulgad, -kaelakeed, -käevõrud jms (nt närimiseks, lutsutamiseks)
- vibreeriv padi (nt kallistamiseks)
- Theraputty tüüpi voolimismass (nt käte, sõrmedega surumiseks, tõmbamiseks)
- raskuspadi, -tekk (nt jalgade või terve keha peale)
- kehasokk
- batuut
- kiik
- fidgetid
- pimendatud telk
- treeningvahendid, nt meditsiinipall, sangpomm, raskuskott, kumm
- visuaalne taimer
Sensoorse dieedi tegevused võivad toimuda erinevates keskkondades:
- sotsiaalsetel üritustel, nt sünnipäevad
- enda või teiste inimeste kodus
- lasteaias, koolis, tööl
- mänguväljakul, pargis
- huviringis
- avalikus kohas, nt ostukeskuses, muuseumis
Sensoorne dieet on maailmas üks kõige levinumaid sensoorse integratsiooni ja töötlusega seotud terapeutilisi võimalusi. See on kättesaadav ja mõjus. Tegelikult ka tegevuslikkult elu rikastav!
Foto: MIL-TECH PHARMA LTD – Unsplash
