Enamus inimesi arvab, et neil on 5 või 6 meelt, taju ehk sensoorset süsteemi. Tegelikult on meil neid lausa 8! On oluline mõista, kuidas need süsteemid toimivad; mitte ainult välistamaks, et miski ei vaja tervishoiupoolset sekkumist, aga juba enda või oma lähedase sensoorse tervise eest hoolitsemiseks.
Visuaalne süsteem ehk nägemine
Kui selge on meie nägemine, kui terav on selle fookus? Kas näeme maailma kahedimensioonilisena või kolmedimensioonilisena, kuidas hindame visuaalset sügavust? Mis on värvi heledus, toon, varjund, kontrast? Kas eristame eset taustast, kas leiame eseme teiste seast? Kas näeme midagi kõrvalist, isegi kui meie silm keskendub millelegi muule? Kas suudame visuaalset tähelepanu hoida? Kas saame aru kujundite, joonte, mustrite tähendustest? Kas tunneme ära katkise eseme või näo isegi abstraktse joonistusena paberil? Kas suudame nö oma peas luua kaardi ümbritsevast keskkonnast, et kuhugi jõuda? Kas koordineerime kätt, pead ja keha vastavalt sellele, mida näeme?
Visuaalse süsteemi jaoks on olulised nii silma anatoomilised osad, valgusenergia kui ka kas silmad liiguvad koos koordineeritult ja vastavalt pea liikumisele.
Märgid, mis võivad viidata visuaalse süsteemi häiritusele:
- kõrvaline liikumine häirib keskendumist või raskus tahvlilt paberile kopeerimisega
- hämara, pimeduse või just ereda, särava tungiv eelistus
- raskus aru saada sarnastest kirjatähtedest
Tegevused, mis toetavad visuaalset süsteemi:
- erinevate valguste või esemete liikumise jälgimine (nt taskulamp, mullid)
- “I Spy” tüüpi mängud, kus peab otsima ja leidma (“Mina märkan midagi kollast ja ringikujulist” – päike) või pusled
- abivahendite kasutus visuaalse stimulatsiooni intensiivsuse vähendamiseks (nt päikseprillid, nokamüts, kapuuts või lambipirni vahetus külmast soojaks, hämardamine)
Auditoorne süsteem ehk kuulmine
Kas saame aru, kust heli tuleb? Kas suudame mõista katkendlikku kõne selle kontekstis? Kas harutame lahti keerulisi lauseid ja mõistame sõnade omavahelist tähendust? Kas eirame ebaolulisi helisid, et pöörata olulistele tähelepanu?
Auditoorse süsteemi puhul tuleb kindlasti mõelda lisaks välis-, kesk- ja sisekõrvale veel vibratsioonile (nt häälepaelad), helilainete sagedustele ja amplituudile.
Märgid, mis võivad viidata auditoorse süsteemi häiritusele:
- ei talu ootamatut heli ja tihti on kõrvad käte vm kaetud (nt olmeliste helide nagu tolmuimeja, kohvimasin, kätekuivati puhul)
- helid keskkonnas viivad tähelepanu lihtsasti mujale
- raskus aru saada, kust heli tuleb või suulistest juhistest
Tegevused, mis toetavad auditoorset süsteemi:
- riimi- ja plaksutamismängud
- vaikusepausid, kõrvatropid või heli minimeerivad kõrvaklapid
- laulmine
Taktiilne süsteem ehk puudutamine, kompimine
Kas me saame aru, mis on eseme raskus, suurus, tekstuur, temperatuur ja kuju? Kui tugevalt tunneme valu? Kui õrnalt või tugevalt meid puudutatakse?
Taktiilne süsteem ei saa stiimuli kohta infot ainult nahast vaid ka suust, mistõttu ei pruugi nt söömisraskuste puhul asi olla maitses või lõhnas. Taktiilne süsteem on väga oluline peen- ja jämemotoorikas ning eneseregulatsioonis.
Sageli räägitakse somatosensoorsest süsteemist: taktiilne ja propriotseptsioon (vt all). See on kõige ulatuslikum süsteem ning siia kuuluvad puudutus, valu, temperatuur ja keha positsioon. Samuti on see üks esimestest, mis üsas areneb, ning viimastest, mis lakkab elu lõpul töötamast.
Märgid, mis võivad viidata taktiilse süsteemi häiritusele:
- vähene taluvus hügieenitoiminguteks
- tugev emotsionaalne reageering ootamatule puudutusele
- määrivate tegevuste vältimine või pidevalt millegi näperdamine
Tegevused, mis toetavad taktiilset süsteemi:
- sensoorsed kastid (nt riis, tärklis, habemeajamisvaht + tegelaskujud või kirjutamine ja joonistamine kasti pinnal)
- toidu valmistamine (nt taigna sõtkumine) või aiandustööd (nt istutamine ilma kinnasteta)
- rollimängud erinevate kostüümidega (erinevatest materjalidest ja katavad erinevaid kehaosi)
Gustatoorne süsteem ehk maitsmine
Gustatoorse süsteemi eesmärk on meid kaitsta (nt mõru ?= ohtlik), tagada toitainete tasakaal ning pakkuda naudingut. Inimkeelel on 2000-8000 maitsenäsa ning lisaks magusale, hapule, mõrule, soolasele ja umami maitsele tunneme rasva.
Gustatoorne ja olfaktoorne (vt all) süsteem on omavahel tugevalt integreerunud ning mõlemad võivad olla mõjutatud paljudest erinevatest tervisehäiretest (nt Alzheimeri ja Parkinsoni tõved, vähk, vitamiinipuudus, kilpnäärme häired jne). Samuti mängib mõlema puhul olulist rolli geneetiline taust, lapsepõlve menüü ning elu edenedes kultuuriline kontekst ja elustiili valik.
Märgid, mis võivad viidata gustatoorse süsteemi häiritusele:
- valiv söömine (nt ainult teatud tekstuurid, maitsed)
- mittesöödavate asjade lakkumine, hammustamine
- sotsiaalse einestamise vältimine
Tegevused, mis toetavad gustatoorset süsteemi:
- uute maitsete proovimise julgustamine (mitte sundimine ning arvatavasti korduvalt)
- enne maitsmist kirjeldada maitseid või olla muus kokkupuutes toiduga (nt nuusutamine, käsitlemine)
Olfaktoorne süsteem ehk haistmine
Olfaktoorne süsteem ei hoiata meid ainult ohu eest (nt tuli või gaasileke) ega taga naudingut. Läbi haistmise pääseme kõige lihtsamini ligi mälestustele, kujutlusvõimele ja seostele. Olfaktoorne süsteem on lähedalt seotud emotsioonide ja mäluga.
Meil on umbes 450 erinevat olfaktoorset retseptorit ehk lõhnad, mida tunneme ära ja suudame nimetada. Haistmine algab kui lõhn on keskkonnas tuvastatud ning haistmise protsess hõlmab lisaks lõhna registreerimisele selle integreerimist, äratundmist ja ainulaadse molekulaarse mustri eristamist.
Märgid, mis võivad viidata olfaktoorse süsteemi häiritusele:
- lõhnad ei ole märgatavad (ka tugevalt ebameeldivad või potentsiaalselt ohtlikud)
- ei talu lõhnu, mida teised ei märka või mis teisi ei häiri (nt erinevad parfüümid, toidud)
Tegevused, mis toetavad olfaktoorset süsteemi:
- sobivate eeterlike õlide kasutus situatsioonides, kus on talumatuid lõhnu
- lõhnade minimeerimine oma keskkonnas (nt toa tuulutus, õhuvärskendajate ning parfüümide kasutuse vältimine)
- lõhna mängud (nt “Nimeta vürts, mis on selles purgis”)
Vestibulaarne süsteem ehk tasakaalumeel
Kas oleme pea alaspidi või keerleme? Kas istume püstiselt? Kas suudame hoida tasakaalu ühel jalal või ebatasasel pinnal?
Vestibulaarne informatsioon tuleb sisekõrvast ning selle järgi tajume liikumist ja pea positsiooni. Vestibulaarne süsteem panustab tasakaalu ja orientatsiooni.
Märgid, mis võivad viidata vestibulaarse süsteemi häiritusele:
- liumägede, keerlevate atraktsioonide või kõrguste hirm
- transpordis läheb süda pahaks või üldiselt ebamugav nt autosõidul
- vajadus palju niheleda, aga kehv tasakaal ja rüht
Tegevused, mis toetavad vestibulaarset süsteemi:
- kiikumine ja hüppamine
- kukerpallid ja muu keha rullimine
Propriotseptsiooni süsteem ehk süvatundlikkus
Lihtsustatult öeldes on priopriotseptsioon meie taju meie kehast. Propriotseptsioon töötab liikumisel ning informatsioon tuleb lihastest, liigestest ja kõõlustest. Kui meie silmad on kinni, kas saame käega katsuda põlve? Kas esemed lähevad pidevalt käes katki või kukuvad käte vahelt välja?
Meie ajus on loodud kehaskeem, mille järgi teame oma keha kuju ning asukohta keskkonnas ning seda, mis on iga kehaosa seos teisega (nt rääkides keel ja huuled). Nägemine, puudutamine ja tasakaal aitavad selle skeemi ehitamisel ning kontrollivad selle täpsust. Kehaskeem on väga tähtis, et planeerida liikumist ning teha seda siis selliselt, et liikumine oleks sujuv, õigesti ajastatud ning sobiliku jõuga. Lisaks on propriotseptsioonil väga oluline roll eneseregulatsioonis.
Märgid, mis võivad viidata propriotseptsiooni süsteemi häiritusele:
- raskused liigutuste järjestamisel või ajastuses ning sage koperdamine, komistamine
- liigne hüppamine, karglemine ja tahtlik teiste või asjade tõukamine, lükkamine
- suure toidukoguse suhu pistmine
Tegevused, mis toetavad propriotseptsiooni:
- jooga, jõutreening või (pallimeres) ujumine
- loomakõnnakud (nt krabi, konn, gorilla), tähthüpped ja kätekõverdused
- käru lükkamine või kastide tassimine
Interotseptsiooni süsteem ehk sisetundlikkus
Kas meil on külm? Kas on vaja minna tualetti? Kas kõht on täis või tühi, kas on janu? Kas hingamine on kiirenenud?
Interotseptsiooni informatsioon tuleb meie siseorganitest. Seda süsteemi peetakse emotsioonide ja eneseteadlikkuse vundamendiks, kuna meie heaolu, energia ja stressitaseme tunnetus põhineb meie keha füsioloogilisel olekul, mitte ainult mida ja kuidas mõtleme erinevates elusituatsioonides.
Märgid, mis võivad viidata interotseptsiooni süsteemi häiritusele:
- raskus tajuda, kunas põis vajab tühjendamist
- ei tunne nälga, k.a. füüsilist tunnet kõhus
- raskus keha reaktsioonide kirjeldamisel emotsioonide (nt ärevus, viha) tundmisel
Tegevused, mis toetavad interotseptsiooni:
- progresseeruv lihaslõõgastus või hingamisharjutused
- ajakava tualetti kasutuseks või toidu- ja joogikordade jaoks
Meie sensoorsed süsteemid arenevad ja kohanevad pidevalt läbi elu. Meil kõigil on sensoorseid eelistusi, mis suuremal või vähemal määral mõjutavad igapäevaseid otsuseid (mida teha, mida mitte, kus olla, kus mitte). Me ei saa enda sensoorseid eelistusi teistele peale suruda ning seega tuleb igal juhul sensoorseid kogemusi, nagu emotsionaalseid, valideerida (mitte “See ei aja nahka sügelema, pane see selga” või “See ei ole hapu, söö edasi”).
Kui jääb mulje, et sensoorsed kogemused takistavad elu selliselt elamast nagu sooviks, siis tasub vastuseid otsida. Sensoorsete süsteemide raskustega ei tegele ainult arstid, õed või tegevusterapeudid. Sageli on oluline kaasata füsioterapeute, logopeede, audiolooge, eripedagooge, loovterapeute ning psühholooge, aga muidugi ka pere ja õpetajaid või tööandjaid.
© Sensoorne Tasakaal OÜ
Postitust on lubatud jagada muutmata kujul, viidates sensoornetasakaal.ee veebilehele ning koos autori nimega (Heldi McCaskill).
Fotod Unsplash: Petr Ruzicka; Nong V ; Mark Paton ; Alex Pasarelu ; Battlecreek Coffee Roasters ; Jaqueline Pelzer ; Mauricio Santanna ; Katie Bush ;Giorgio Trovato
